Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik ja vajalik

12.04.16

Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks vaata ka www.lõke.ee.

Alates 01.jaanuarist 2008 muutus eestimaalaste jaoks jäätmete sorteerimine kohustuslikuks. Liigiti tuleb koguda paber ja papp, pakendid, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning ohtlikud jäätmed. Tänaseks leidub nii tublisid prügisorteerijad kui neid, kellele sorteerimine üldse korda ei lähe, nullides ära kaaskodanike vaeva. Siinkohal kordaksimegi veelkord üle prügi sorteerimise vajalikkuse ning kuidas prügi liigiti koguda.

Miks sorteerida prügi?

  • Mida rohkem prügi liigiti sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb olmejäätmekonteinerisse.
  • Prügi sorteerimisega vähendame tulevastele põlvedele masendavaid prügikoguseid prügimäel.
  • Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad liigiti kogutud materjale taaskasutada.
  • Taaskasutatud materjalidest tehtud eseme valmistamisel kasutatakse vähem vett ja elektrit ning saastet tekib vähem.
  • Taaskasutatud materjalide kasutamine tootmises säästab toorest looduslikku ressurssi. Paberi sorteerimine üksi säästab miljoneid puid.
  • Prügi sorteerimisega hoiame loodust ja elutervet keskkonda. See tähendab väiksemat saastatust: vähem süsinikühendit ja kasvuhoonegaaside hulka.
  • Prügi sorteerimise ja taaskasutamisega jätame eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele.
  • Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi.

 

Kuidas sorteerida prügi?
Paberi ja papi konteinerisse sobivad (sinine konteiner):

  • Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid;
  • Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
  • Ümbrikud, raamatud;
  • Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid


Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:

  • Määrdunud või vettinud paberit ja pappi;
  • Kasutatud majapidamispaberit;
  • Kasutatud pabernõusid;
  • Kartongist joogipakendeid, kilet;
  • Foolium- ja kopeerpaberit.

 

Pakendikonteinerisse sobivad (kollane konteiner):

  • Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid), plastnõud ka karbid, kilekotid ja pakkekile, muud tühjad plastpakendid;
  • Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud tühjad klaaspakendid;
  • Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud metallpakendid
  • Joogikartong: kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.


Pakendikonteinerisse ei tohi panna:

  • Pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.

 

Biolagunevate jäätmete konteinerisse sobivad (pruun konteiner):

  • Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
  • Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid;
  • Toataimed ja lõikelilled.


Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:

  • Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid;
  • Vedelikke;
  • Suuri konte;
  • Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.

Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia:

  • Jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjalid;
  • Värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed;
  • Elavhõbedalambid;
  • Aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ning muud meditsiinilised jäätmed;
  • Kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed;
  • Elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed;
  • Patareid ja akud.