KOIGI VALD

22.06.17

Koigi valla maa-alal olevaid asulaid on dokumentides mainitud rohkem kui 700 aastat tagasi. Varasemast asustusest annavad tunnistust muistsed põllud, muinasasulad ja kultuskivid.

Väikeste, valdavalt ühe mõisa piiresse jäänud valdade esimese ühinemise algpõhjuse andis 1889. aasta talurahvaasutuste ja - kohtute reform. Järvamaa 86 mõisavalda jagati rahukohtu poolt 16  vallakohtu ringkonnaks. Nii arvati Koigi kõigepealt Huuksi vallakohtu ringkonda, kuhu kuulusid veel Päinurme, Silmsi ja Väike-Kareda vald. 18. juunil 1892 ühinesid Koigi, Huuksi, Päinurme, Silmsi ja Väike-Kareda koos Köisiga ühtseks Koigi vallaks.

Koigi vallaarhiiv hävines koos vabariigiaegsega 1941. aasta nõukogude okupatsioonivägede lahkumisel, siiski on Eesti Ajalooarhiivi mitmete fondide abil suudetud mõningal määral sajanditagust sündmustikku taastada: 1919. aastal valiti juba iseseisvas Eesti Vabariigis uus vallanõukogu; 1945. aastal moodustati Koigi valla Töörahva Saadikute Nõukogu; 1. oktoobril 1950 - Koigi Külanõukogu.

30. jaanuaril 1992 omistati Koigi Külanõukogule taas valla staatus.

Koigi valla pindala on 204,4 km2, millest haritavat maad on 34%, metsa 53%. Kaugus maakonna keskusest Paidest on 17 km, Tallinnast 100 km ja Tartust 85 km.

Külasid on 15. Rahva arv oli 1992. aastal – 1363 ja aastal 2017 on – 946.

Mis meil on, kes meil on sündinud või siin elanud ning mis meist saab:
Oleme piiriäärne kant - valla territooriumi läbib ajalooline Eestimaa-Liivimaa piir, mis on tähistatud piirikiviga Riiussaares. Kaasaegne valla territoorium on ajalooliselt paiknenud neljas erinevas kihelkonnas: Järva-Peetri, Koeru, Põltsamaa ja Pilistvere.·        

Põltsamaa jõgi -  olulisemaks veekoguks on valla idapiiril paiknev Põltsamaa jõgi. Lisaks kalandushuvilistele on antud jõgi valla üheks olulisemaks loodusturismi atraktsiooniks. Huvilistel on võimalus osaleda Põltsamaa jõel toimuvatest kanuumatkadest. Põnevaid retki korraldab ning matkalisi majutab Rutikvere külas asuv Jäägi kodumajutus talu.

Koigi valla omanäolisemaks loodusobjektiks on Prandi külas asuvaid allikaid ning loodusrada. Prandi allikad koosnevad kahest paese põhjaga veekogust – Prandi Allikajärvest ja Prandi Suurallikast. Allikajärv on laugete nõlvadega 1,1 m sügavune 1,4 ha suurune järv, mille põhjas on rohkelt allikaid. Kaldad on osaliselt soostunud. Suurallikas on mitme tõusuallikalehtriga 1,5 m sügavune ja 40 m laiune järvik. Allikad kuuluvad looduskaitse alla. Prandi allikajärvel on parvetamisvõimalus. Järve kõrval asuvad Prandi külaseltsile kuuluvad Prandi külamaja ning külaplats koos piknikuplatsi ja lõkkekohaga.

Koigi valla tähelepanuväärsemaks kultuuriobjektiks saab pidada ajaloolist Koigi mõisakompleksi. Mõisakoolide programmi tulemusel renoveeritud peahoones tegutseb kohalik üldhariduskool. Huvilistel on võimalus osaleda mõisa ajalugu tutvustavatel rännakutel. Koigi mõisas toimuv on tähelepanu pälvinud mitmete omanäoliste ettevõtmiste poolest (nt kevadel toimuv umbrohufestival ja sügise krooniks olev moosilaat). Eriliseks pärliks mõisasüdames on korrastatud Koigi mõisa aed.

18. sajandi lõpust pärit ajaloolised mõisakompleksid Koigis (peahoone ehitatud 1771), Huuksis ja Rutikveres (peahoone ehitatud 1792) . Koigi valla vapil on kujutatud ajaloolise Koigi meierei hoone kellatorni. See annab vihje, et Koigi kant on juba ajalooliselt olnud kuulus põllumajanduse poolest. (19. sajandil oli Koigi mõis üks eesrindlikumaid mõisaid Eestimaa kubermangus. Siin arendati järjepidevalt lamba- ja hobusekasvatust ning piimamajandust.) Rutikvere mõis on seevastu olnud Eesti vabamüürlaste üheks tugipunktiks. Perekond Pistohlkorsile kuulunud mõisamaadel tegutses Eesti üks vanimaid klaasivabrikuid. Mõisa ajaloolise veskiveski varemed ilmestavad veel tänapäevalgi matkahuvilisi Põltsamaa jõel. Kaasajal on Rutikvere mõisasüda uue omaniku poolt korrastatud ning territooriumile rajatud kalakasvatus.

Eesti Vabariik Vaalis - Koigi valla territooriumil, Päinurme-Vaalis, ajaloolises Palso talus tehti 1905. aastal esimene katse luua Eesti Vabariik. Minister August Jürmani poolt Järvamaa üheks suurejoonelisemaks taluhäärberiks ehitatud hoone on veel praegugi säilinud.

Aktiivsed külaseltsid - vabakonnad - Koigi vald on Eesti mastaabis silma paistnud aktiivsete külaseltside tegevuspiirkonnana.

Näited:

- ainukese Järvamaa külana on saanud Eestimaa aasta küla tiitli Prandi küla (2011);

- Sõrandu külaselts on taastanud  vana koolimaja kogukonna kooskäimisekohana ning veab vabatahtliku päästekomando tegevust;

- Päinurme külaseltsi eestvõttel  on renoveeritud Päinurme rahvamaja ning korraldatud mitmeid piirkonna jaoks olulisi sündmusi;

- Päinurme külaseltsi ruumides tegutseb 2005. aastast kooliõpilase Ründo Mültsi rajatud koduloomuuseum.

Koigi vallas asuvad Eesti parimad (viljakamad) mullad ja suuremad põllumaad.

Eesti oma Neeva jõgi (kanal) asub Koigi vallas.

Koigis tegutseb Baltimaade suurim kirstuvabrik "Elen Puidutöötlemise OÜ".

Koigi valla maadel asub Pärnassaare kalmistu. Tegemist on omanäolise talupere kalmistuga, millest aegade jooksul on saanud ümbruskonna külade rahula.

Koigi vald  on suurte haridustraditsioonidega kants. Koigi maadel alustasid esimesed koolid tegevust 1758. aastal mõisnik Johann Adam von Grünewaldti eestvõttel. Kaasajal asub valla territooriumil kaks kooli - maakonna üks suurimaid põhikoole Koigis ning riigikoolina Päinurmes külas tegutsev Nurme kool (endine Päinurme Internaatkool).

Koigi mõisa maadel asub ajalooline Ubakalu küla. Antud küla oli Fr. R. Kreutzwaldi eestindatud lugude järgi kilplaste ajalooline asuala. Tänapäeval saab kilplaste lugusid kuulata naabervallas Karedal, Müüsleri külas asuvas „Kilplalas".

Lisaks heale põllumaale on Koigi vald ka metsaderikas ning looma- ja linnuriigi seisukohalt väga rikkalik. Suure arvukusega on põdrad, Päinurme ja Vaali püsiasukas on pruunkaru. Valla territooriumil tegutseb mitu jahisektsiooni. Käesoleval ajal on piirkonna jahiturismitaluna tunnustatud Sinso jahimaja Ülejõe külas, kus teenindatakse suurt hulka jahi- ja fototuriste.

Koigi valla põhiliseks maapõuevaraks on kvaliteetne paekivi, mille uuritud varud on väga suured.

Silmsi uudismaa asundusküla. Eesti esimesel omariiklusperioodil (1930ndatel) rajatai Järvamaa suurim asundusküla (21 talukohta) Koigi valda Vaali ja Silmsi külade vahelisele metsaalale.

Koigi lennuväli (ka Nurmsi lennuväli) – Euroopa üks suurimatest murulennuväljadest. Koigi ja Paide valla piiril asub militaarrajatis oli nõukogude liidu endine sõjaväelinnuväli Järva maakonnas. 1998. aastast tegutseb lennuväljal Nurmsi Lennuklubi. Praegu on lennuväli, millel tegutseb Sõjaväe Langevarjuklubi (SKL), riigikaitse maa-alana Kaitseliidu Järva Maleva hallata. Kesk-Eesti asukoha ja vaikse hüljatud olustiku tõttu on Nurmsi murulennuväli praegu langevarjurite meelispaik. Maandumisruumi ja varumaandumisplatse on seal palju. Ühte välja äärde jääb mets, milles on veel säilinud vanade Koigi lennuväljarajatiste varemed.

Koigi vallas on sündinud või siin elanud: August Jürman (Jürima) ( riigimees, agronoom ja majandustegelane), Hans-Aton Schults (Vaali vabariigi president, rahvaluulekoguja - Jakob Hurda viljakaim kaastöölisi), Helju Jüssi (Martins) (raadioajakirjanik), Andres Jaaksoo (lastekirjanik).

Vastavalt 22. detsembril 2016 kinnitatud ühinemislepingule, ühineb Koigi vald peale 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi Albu, Ambla, Imavere, Järva-jaani ja Kareda valdadega Järva vallaks.